Puude istutamine

Puud lisavad meie aeda elulisust. Puude valik ning istutamine oleneb suuresti liigist ning selle eripärast. Meie hoolitseme selle eest, et te saaksite vastavalt enda eelistustele ning nägemusele just sellise hoovi nagu olete alati unistanud.

Selleks aitame teil puude istutamisega kaasnevate tegevustega ning lisaks hoolitseme toestuse ja hoolduse eest.

Puude istutamine

Puude istutamine mängib olulist osa meie hoovides. Ühelt poolt on see dekoratiivne, kuna puud lisavad hoovi kaunidust ning ilus. Teisalt on lisab see hubadust ning varjulisust. Lisaks sellele on puudel oluline koht hoovi korras hoidmisel. 

Kõige soodsam aeg puude istutamiseks on sügisel ning seda oktoobris. Just peale lehtede langemist, siis on muld veel soe. Taim jõuab enne pakast juurduda. Kui võtta juurepalliga puu, siis parim aeg istutamisek on kevadine periood ehk aprilli ja mai vahel. Paljasjuurseid on parem istutada just sügisel. Üldiselt on kevadiste istutuste puhul rohkem tööd, kuna saabuvad põuaajad ning seega tuleb tegeleda kastmisega.

puude istutamine

Okaspuude puhul võiks jääda istutamisaeg kas kevadesse või sügisesse. Kõige parem on varajane sügis ehk august-september. Ei ole soovitatav istutada neid üksikult murusse, sest aja hooldus võib muutuda keeruliseks.

Lehtpuude istutusaeg jääb pigem kevadesse ning need kasvavad reeglina suureks, võtavad palju ruumi, annavad suure varjuala, nende all ei taha õieti midagi kasvada ja langenud lehtede koristamine on üsna tüütu tegevus

Põõsaste puhul jääb istutamisaeg sügisesse ehk september-oktoober. Siis jõuavad nad enne külma juurduda. Ka kevadel saab istutada ning seda just enne pungade puhkemist. 

Oluline on teada, et mida väiksem on istik seda suurem on tõenäosus, et see ka kasvama läheb. Suurema puu puhul on ära kuivamise risk tunduvalt suurem. 

puude istutamine

Puude istutamisel ei saa teha lihtsalt istutusauku, sellest ei piisa taimekasvuks. Meie kliima oludes on mullakiht liialt õhuke. Kui muld on toitainetevaene, siis tuleb lisada viljakat mulda juurde. Lisaks sellele on oluline eemaldada igasugune umbrohi ja ka suuremad kivid. Tähtis on valmistada pinnas ette just uuselamurajoonides, kus on mullakiht on asendatud liiva ja killustikuga. 

Vaatame täpsemalt, mida tuleb pidada meeles pinnase ettevalmistamisel.

Enne istutamist tuleb muld korralikult valmistada ette. Tuleb eemaldada igasugused umbrohujuured ning ka kivid. 

Muld tuleb ette valmistada. Seda tuleb parandada sobiva viljaka mulla lisamisega. Erinevad puud ja põõsad vajavad kasvamiseks korralikult sügavat istutusauku. Selleks, et puud kasvada saaks on vaja vähemalt 80 cm mullapinda, väiksematele sobib ka 60 cm. 

Kui taim istutatud, siis mulda tuleb panna nii, et see on veidi üle maapinna. Muld tuleb tihendada vajutades jalaga see kokku. Taimele tuleb lisada puhast mulda, mitte killustiku ja liiva segu!

Kui tahta näha ilusaid puid, siis tuleb ka väetada. Seda tuleb teha selleks mõeldud väetistega ehk kevadel on kevadväetis ja sügisel on sügisväetis. Need on erinevad.

puude istutamine
  • Puude istutamine algab istutusala märgistamisest, sellest kuhu taimed soovitakse kasvama panna. 
  • Edasi tuleb valmistada pinnas ette. Selleks, et taimel oleks kasvuks olemas kõik vajalik ning kuivamis tõenäosus oleks väikene.
  • Järgmiseks sammuks tuleb kaevata istutusauk. Laius peab olema 2-3 korda s
  • uurem, kui on seda juurepall. Puu juured peavad olema korralikult mullas ning juurekael pinnal. Sügavus on 40-50 cm. Oleneb taime suurusest. 
  • Istutades kuivemal ajal, tuleb istutusauku valada vett, siis ei ole pinnas ülemäära kuiv. Lisaks kui pinnas on liiva või kruusane, tuleks lisada toitaineterikast mulda. 
  • Kui istik on maha pandud tuleb veenduda, et istikud asetseks otse ning et oleksid paigal (ei liigu). Peale seda tuleb muld kinnitallates tihendada. 
  • Viimaseks osaks istutamis protsessis toimub vastavalt soovile ka multšimine. Edaspidi tuleb taime eest hoolitseda ning seda pidevalt kasta.

Tugiteiba mõte on toestada ning kaitsta puud. Tugikepid ei tohi ulatuda sinna, kus algavad võrad. Liiga pikad toikad hakkavad kõikuva puu oksi lõhkuma. Puud fikseeritakse kahe või kolme vaiaga ning septsiaalse sidumisrihmaga. Selle tegevuse eesmärk on hoida puu juurepall võimalikult paigal, kui suuremad tuuled puu võra liigutavad. Tänu sellele saab juurepall paremini juurduda.   


Kõikidele isikutele ei ole vaja toestust. Suurte puude korral ehk üle 1,5 meetri ning samuti ka tugeva tüvi korral. Sidumiskoht on 20-25 cm jääb tugiteiba otsast allpoole. Puu ja teiba vahel tuleb jätta käelaba suurune vahe

Istutus lõikus tähendab seda, et istutatud puud või põõsast on vaja lõigata. Näiteks: tuleb lõigata noorte puude oksad, mis on ära kuivanud või kasvavad vale nurga all. Samas esineb ka keerdunud juuri, siis tuleb lõigata ka neid. 

Istutuslõikuse eesmärk on anda ergutust põõsastele, et nad haruneksid maapinna lähedalt. See tagab kompaktsema võra. Puu lõikuse aeg toimub liigile vastavalt.

puude istutamine

Puude istutamisel annab multšimine võimaluse muuta hooldus mugavaks. Õige multšimine aitab muuta puud kuivamisele vastupidavamaks,  samuti kaitseb erosiooni ja umbrohu eest. Multšimise taktika kehtib igal pool. 

Selleks, et umbrohi multšikihist läbi ei tungiks peab kiht olema 10 – 15 cm paks. Kuid piisab ka 7-8 cm (varjulisemad kohad).

puude istutamine

Pärast istutamist on oluline hooldus. Esimene asi mida teha tuleb on kastmine. Tihe kastmine toimub kuniks juured on arenenud. Eesmärk on hoida puud elusana ning et ta kasvaks enda kõrguse täis, kuna vähe kastes, ei jõua vesi alumiste juurteni.

Kevadeti kuivematel perioodidel tuleb kastmisele rohkem rõhku panna. Lisaks sellele tuleb asetada puule tugi. Nii kinnituvad juured korralikult ning tüvi võib rahus õõtsuda ja jämedusse kasvada

puude istutamine